nii udu ei saa olla… vol 2

ai, ai, ai… ei õpi Libarott oma vigadest, ei õpi…
hoidke mulle pöialt. hoidke mõlemat.

ja
reign of chaos
ja

“kui sind pole folgil, siis pole sind olemas” (don John)
noh, ju siis ei ole.

nii udu ei saa olla…

… et siis pagan võtaks, vaatan mina, et just sai linnast ära käidud ja kohe on folk kah – ei saa, ei saa endale lubada iga nädalavahetus kuskil karupees tolknemist…
väsitav, tööd ja kodu jäävad unarusse, raha läheb nagu leiba…
kusjuures, idee poolest mütofestiks mõeldud raha jõudsin juba magama panna. ja oleks veel, mille peale – lõhna peale, püha müristus. “In Black” – ega ei kahetse ka.
mütofesti pilet ostmata, õpitubadesse registreerimata, need, mis tõsiselt huvitaksid, muidugi täis…
eile käisin isegi igaks juhuks Krauka kontserdil ära, aga koju tulles hakkasin ikka varustust välja otsima ja ühte kindlasse hunnikusse laduma, et kui inspiratsioon tuleb, saaks telgi-värgid kohe selga võtta ja jugama panna.
…kontserdist ei jõua pikemalt kirjutada
tegelikult, kui ma nüüd lõpliku pakkimisega jokutama ei jää, siis jõuan ilusti sobiva bussi peale ja lähen siis lihtsalt kahe päevapileti peale välja.
aga võib-olla ei viitsi ka.
aaarrghh! niimoodi ei saa ju. luuser!
liiga tüüpiline, liiga tüüpiline.
—
Edit:
aga otse loomalikult ei saanudki Tartust minema… vahepeal mõtlesin, et läheks laupäeval, aga siis vaatasin kava üle, et Tyr, mida näha tahaks, esineb hoopis reedel ära ja laupäeval esineb juba nähtud Krauka.
ja tegelikult oli algne kindel minekukava tehtud arvestusega, et selleks ajaks olen ma kindlasti jõudnud endale uue ratta hankida ja sellega ka natuke trenni teha, nii et ma Jõgeva maakonnaliinidest ei sõltuks.
Sest kui eribussi mööda lasen (mis reedel kindlasti oleks juhtunud), siis Jõgeva õhtupoolseid maakonnaliine ma eriti ei usalda, eriti mis puutub kuskile kõrvalisse kohta jõudmisse… ja suur jalgsimatkaja ka pole.
misveel, ausalt öelda ma ei tunne seda kanti absoluutselt – ühel linnamäel sai kunagi käidud ja korraks isegi mõtlesin, et äkki oli seesama, aga ikka ei ole.
nii et ühesõnaga – viimasel hetkel ümbermõtlemine ja rabelema hakkamine on niikuinii surnult sündinud ettevõtmine. loodetavasti ma hakkan kunagi oma vigadest õppima.
või oleneb, mida veaks nimetada, sest musta stsenaariumi korral poleks mul seal ühtki tuttavat olnud ja Tyr oleks ka ingliskeelseid lugusid teinud (mis imho on haruldaselt igavad).
masendav.

kuda Libarott poes käis ja muud jama

Noh, õnnestus siis suure surmaga endale pikk nädalavahetus Pärnus teha, järgmise programmiga:
* seltskondlik suhtlus vanematega ohutult neutraalsetel teemadel, boonuseks ettekantav soe söök;
* sõbrantsi sünnipäev;
* sõõrikubaari külastus või ka paar (*limps*);
* marjakorjamine ja aia ääres näljendavate kohalike tattide mõnitamine;
* maalkäik, mille juurde kuulub ravimtaimede korjamise sildi all metsas tolknemine; hiliste metsmaasikate, varaste põldmarjade, hernekaunade ja üldse kõige söödava järamine (erikuradi õndsa näoga); sipelgate ja puukide eest minemajooksmine; metssoku ülesehmatamine, kes ilge pröökamisega nina eest mööda vuhvatab; männilõhna nuusutamine jne.

…mis kõik kenasti linnukesed kirja said, aga esimene asi bussi pealt tulles oli Pärnu uue gootipoe ülevaatamine.
Sest ma pidin end ükspäev haigeks naerma, kui üks teretuttav jalutas Krooksu juures vastu satanistliku. jalgpalli. särgiga, omg, ja peale hea tuju sain ka asjaliku teejuhatuse stiilis: vaata, siin on bussijaam jne.
Marsruut saabuva bussi pealt on tõesti üsna sirgjooneline.
Aga sealt tegin üsna kähku vehkat. Sest T-särke lapates sattusin ühe suure ja kurja isendi peale, millel oli suur kiri EMO KILLER ja mina-pisike avastasin, et mu riietus koosneb põhiliselt skinny jeansidest ja triibulisest, jep, triibulisest T-särgist, pluss narmendavad tennised ja sorakad juuksed, nii et puudu jäi veel märkidega kaetud kotike ja ja… ninarõngas või maitiagi.
no kurat, võta veel bussisõiduks esimesed ettejuhtuvad mugavamad hilbud.
Õnneks oli särgile vist hiljuti süüa antud, nii et ta oli ilusti vait ja paigal oma riidepuu peal.

Nojah, teine, igavam versioon oleks see, et ma lootsin sealt mingit mõtteka valge kirjaga musta särki leida (teagi täpselt mis kirjaga, aga no midagi head, mis ei oleks tissi- ega alkoholinali). Aga hm… valida oli põhiliselt “Death Kitty”, “Emo Killeri” ja “Fuck You All” vahel, nii et mission failed. Ja bändisärke ma ei kanna ja mingi jurakas pealuupilt ei tekita kah erilisi emotsioone. Ah, ega ma tõsiselt kritiseerida taha, päris lahe koht ikkagi.

Aga mis veel, vahepeal oli laekunud pulmakutse – saate aru – pulmakutse *keksib ja viiksub* ja esimene mõte oli…
…oih, kas seda nüüd kõlbab kirja panna…
…kruvime pinget…
…
..
.
.
.

“APPI, MIDA SELGA PANNA?????”
Mulle on jäänud mulje, et pulmakülalisel on heaks tooniks kanda midagi heledat ja rõõmsavärvilist (on siis nii või?), aga minul on kõik pidulikumad riided (no mida ma actually kannan ka) kas mustad, mustal põhjal mustrilised või siis tumehallid, mingi igav beež pluusike või valge topp ei suuda üldpilti muuta.
Ja isegi kui ma Kandmata Asjade Maal väljakaevamisespitsjooni korraldan ja leian üles oma sinise siidkleidi või roosa seeliku, siis igatahes on mul vaja mingit värvilist jakki.
No ja kuna Tartu bussini kenasti aega jäi, siis kolasin jaki jahil isegi mööda “päris” rõivapoode, aga hästiistuva ja mugava linase jakikese leidsin ikkagi piinliku hinnaga – alla sota, hmh. vat sulle soodukate hooaeg.
Aga jah, ta on eksimatult ja vastuvaidlematult… roosa… hästi külm ja tume fuksiaroosa küll, aga ikkagi – roosa…
irw – küll mõnel on ikka probleemid…

päris hirmus elukas…

My Personality

Neuroticism	93
Extraversion	1
Openness To Experience	97
Agreeableness	34
Conscientiousness	1

You are introverted, reserved, and quiet with a preference for solitude and solitary activities. Your socializing tends to be restricted to a few close friends. You can be very easily upset, even by what most people consider the normal demands of living. People consider you to be extremely sensitive and emotional. Novelty, variety, and change spice up your life and make you a curious, imaginative, and creative person. You have some concern with others’ needs, and are generally pleasant, sympathetic, and cooperative. You like to live for the moment and do what feels good now. Your work tends to be careless and disorganized.

Test Yourself Compare Yourself View Full Report Monthly Discount Ugg Boot specials

Neuroticism
Overall Score 93
Anxiety 98
Anger 83
Depression 83
Self-Consciousness 94
Immoderation 1
Vulnerability 99

You feel tense, jittery, and nervous and often feel like something dangerous is about to happen. You may be afraid of specific situations or be just generally fearful. You feel enraged when things do not go your way. You are sensitive about being treated fairly and feel resentful and bitter if you think you are being cheated. You tend to lack energy and have difficult initiating activities. You are sensitive about what others think of you. Your concern about rejection and ridicule cause you to feel shy and uncomfortable around others. You are easily embarrassed and often feel ashamed. Your fears that others will criticize or make fun of you are exaggerated and unrealistic, but your awkwardness and discomfort may make these fears a self-fulfilling prophecy. You do not experience strong, irresistible cravings and consequently do not find yourself tempted to overindulge. You experience panic, confusion, and helplessness when under pressure or stress.

Extraversion
Overall Score 1
Friendliness 1
Gregariousness 0
Assertiveness 1
Activity Level 0
Excitement-Seeking 22
Cheerfulness 1

People generally perceive you as distant and reserved, and you do not usually reach out to others. You tend to feel overwhelmed by, and therefore actively avoid, large crowds. You often need privacy and time for yourself. You tend not to talk much and prefer to let others control the activities of groups. You lead a leisurely and relaxed life. You would prefer to sit back and smell the roses than indulge in high energy activities. You get overwhelmed by too much noise and commotion and do not like thrill-seeking activities. You are not prone to spells of energetic high spirits.

Openness To Experience
Overall Score 97
Imagination 83
Artistic Interests 88
Emotionality 44
Adventurousness 80
Intellect 84
Liberalism 99

Often you find the real world is too plain and ordinary for your liking, and you use fantasy as a way of creating a richer, more interesting world for yourself. You love beauty, both in art and in nature. Sometimes you become easily involved and absorbed in artistic and natural events. Generally you are not considered to be an emotional person, however you are aware of and in touch with your emotions. You are eager to try new activities, travel to foreign lands, and experience different things. You find familiarity and routine boring, and will take a new route home just because it is different. As a person who is open-minded to new and unusual ideas, you love to play with and think about ideas. You also like to debate intellectual issues and often enjoy riddles, puzzles and brain teasers. Often you exhibit a readiness to challenge authority, convention, and traditional values. Sometimes you feel a certain degree of hostility toward rules and perhaps even enjoy ambiguity.

Agreeableness
Overall Score 34
Trust 21
Morality 20
Altruism 52
Cooperation 24
Modesty 97
Sympathy 20

You generally see others as selfish, devious, and sometimes potentially dangerous. You believe that a certain amount of deception in social relationships is necessary. You are guarded in new relationships and less willing to openly reveal the whole truth about yourself. You will help others if they are in need. If people ask for too much of your time you feel that they are imposing on you. You are not adverse to confrontation and will sometimes even intimidate others to get your own way. You do not like to claim that you are better than other people, and generally shy from talking yourself up. You are not affected strongly by human suffering, priding yourself on making objective judgments based on reason. You are more concerned with truth and impartial justice than with mercy.

Conscientiousness
Overall Score 1
Self-Efficacy 1
Orderliness 0
Dutifulness 72
Achievement-Striving 3
Self-Discipline 1
Cautiousness 75

Often you do not feel effective, and may have a sense that you are not in control of your life. In general you tend to be disorganized and scattered. You have a strong sense of duty and obligation, and feel a moral obligation to do the right thing. You are content to get by with a minimal amount of work, and might be seen by others as lazy. You find yourself procrastinating and show poor follow-through on tasks. Often you fail to complete tasks – even tasks that you want very much to complete. You take your time when making decisions and will deliberate on all the possible consequences and alternatives.

obtain, abstain, retain…

due to, duly, to deem, hereinafter, liable to, to amount to, to grant, to file…

mina ja formal English? pagana puhkusteperiood, et sihukesi asju ka pähe sajab.
olgu jumal tänatud ESTERM-i eest (kuigi jumal vist seda valmis ei teinud).

ma lihtsalt pidin end vahepeal välja elama. hea küsimus on see, mis pagana pärast siin ja mitte kuramuse paberil või kõvakettal. vastus on see, et paberile ja kõvakettale ma lihtsalt ei hakka end välja elama ja sedasi jääbki kõik kaane alla.

klassikaline näide “pole elu, ikka blogib”. pealegi tundub mulle, et keegi käis minu aliasega vahepeal läbustamas. ma oleks õudusega peaaegu blogile prophylactic euthanasia teinud, aga viimasel hetkel hakkasin mõtlema, et kommenteerija võib kirjutada misiganes meiliaadressi ja nime ja ma ei pea seda üldse isiklikult võtma. nii et eesti blogimaastikul ei vedanud järjekordselt.

aga blogist on niipalju kasu, et ma võin siit näiteks järele vaadata, millal ma viimati millestki tõsiselt vaimustusin (ammu).
millal ma viimati raamatukogus käisin (tähtaeg hakkab läbi saama).
ja siis hakkas mind tõsiselt huvitama, millal ma viimati korralikult vesistasin, aga seda ma pole vist kirja pannud ja üldse on viimane kord tõenäoliselt liiga ammu, sest absoluutselt ei tule meelde (nüüd hiljuti, kui oleks põhjust olnud, siis miskipärast polnud tahtmist).

sest paar päeva tagasi nägin sellist und: selgus, et mul on VEEL kõriauguni asju, mis ma pean oma korterisse kolima – mingit eestiaegset mööblit (mis küll üsna kena oli) ja veel mitu riiulitäit raamatuid.
vaat selle peale ma pistsin küll (unes) lahinal töinama. Hehh
ja nüüd kummitab lause mingist järjekordsest kunagisest testitulemusest või midagi sarnast: She cries in her sleep, and little elsewhere… kõik, mis ma mäletan, on see, et kuradi täppi läks, nii et peab allika üles otsima, kui jälle aega on. Sest retainid ja abstainid nõuavad oma osa…

seitse!

Tunnusmeloodia: In Strict Confidence – Seven Lives (suvaline unofficial video)
All I want is to fulfill
Praise my mission, bless my will
If you kill me break my neck
Seven times I resurrect

Lillelaps viskas kinda seitsme fakti asjus… Peab tunnistama, et raske oli, pagana raske.

1) Ma pole kunagi Soomes käinud.

2) Ma pole kunagi laulupeol käinud ja tõenäoliselt ei lähe kah.

3) Kui kooli lõpetamise ajal pandi igaühe kohta kirja oletused, mis ametimees või -naine temast saab (mõne hilisema kokkutuleku jaoks), siis mulle pakuti õpetaja (?) või ürituste korraldaja (???) ametit. Reaalsus on selline, et mõlemad on absoluutselt välistatud ja paljas mõtegi ajab juuksed peas püsti.

4) Ma püüan inimestesse suhtuda nii nagu nemad minusse suhtuvad, või siis kraadi võrra paremini. Alati pole asi selles, et ma hirmus hea inimene oleksin, vaid nii on võimalik teatud mõttes kontroll enda käes hoida (piinlikuvõitu tunnistada, aga töötab).

5) Ma pole kunagi kuulunud mingisse nn subkultuuri, vaid longin hooletult väga erisuguste stiilide vahet ja nopin sealt endale meeldivat. Pealegi saab nii kuulda väga naljakaid katseid mind mingisse lahtrisse toppida, nagu “ma kuulsin, et sa olla seal Tartus punkariks kätte läinud” või “ota mis sa oled emoks hakanud vää” või “nojah, sina meil ju vana hipi”, “SINA kuulad ilusat muusikat, möhh??” jne.

6) Kuna ma ei suutnud oma vanemaid veenda, et lapsega peres peab koer ka olema, siis tõin ise ükspäev turuväravast kutsika koju. Koeral vedas ja mul vedas (et meid ikka koju edasi jäeti, ja koerast kasvas tore ja väga armastatud krantsik), aga lapsed, ärge seda kodus järele proovige. Igaks juhuks.

7) Kui keegi küsiks, kui vanalt ma esimest korda suudlesin ja esimese suitsu tegin, siis aus vastus oleks 18, aga ärge küsige, sest seda ma häbenen siiamaani. (Siinkohal on küsimus sujuvalt ennetatud, irw.)

Jätkata võiksid (kui nad seda veel teinud pole, ei jaksa üksipulgi kontrollima hakata) mismottes ja lalione ja rojukene ja trulla ja ussipesa ja ieska ja kurihundu jajaja vabandust tülitamast, kui nad ei viitsi.

head isu!

/…/ Extra Virgin oliiviõli sobib kergeks praadimiseks, salatitesse, majoneesi, soustide ning kaka ja liha roogade valmistamiseks.

hee, üle poole pudelist ära tarvitatud ja nüüd alles märkasin, et sildiga on nagu midagi imelikku lahti…

laip. kastihunniku otsas.

Tunnusmeloodia: SOiL – Pride (laulva tossu ehk Singing Shoe esituses)
I’ll be my superhero #1
I’ll save me from myself
I, I rise,
Above the sun in the sky
Above the look in your eyes
MY PRIDE

Eks ole, asjad tuleb ikka viimase minuti peale jätta? Siis on adrenaliin kenasti üleval ja puha, ei mingeid homme-hakkan-tubliks ettekäändeid enam – ja saabki valmis, kas siis täpselt tähtajaks või no natukene hiljem.
Kui palju kohvi ja energiajooki pärast veel kulub ja kui palju aega taastumise peale raisku läheb, sellest me täna ei räägi, onju.

Nii oligi, et vana korteri koristamine lükkus kuidagi iseenesest esmaspäeva öö peale (st vastu esmaspäeva), pluss veel viimased koormaeesli-tripid kahe korteri vahet. No ja nüüd kipungi pikema kõndimise peale lonkama, üleüldisest kondivalust ja sinikatest rääkimata.
Eriline väsimus tabab mind hetkel, kui ma seda mööbli- ja kastihunnikut toas vaatan. Mistõttu ongi lahti pakitud põhiliselt loomad ja potililled, pluss raadio ja veekeedukann, kohv, taldrik, kruus ja paar raamatut. Aitab kah praeguseks
Ja kott-tooli peal saab päris edukalt magada.
Mul on liiga palju asju. M.O.T.T. Sellest saaks kohe eraldi teema, aga hetkel on see mu mõtlemisvõimele liig.

Kusjuures, nädalavahetusel kahe korteri vahet siiberdades jalutasin tühjade-käte-otsa väikese ringiga, et natuke hinge tõmmata, ja leidsin tänavalt katkimurdunud bambusevarre. Selle, noh, teate küll, millele on vint sisse kasvatatud. Eks ma korjasin õnnetukese üles – oli teine kaunikesti kuivanud juba ja keegi ei paistnud tast puudust tundvat. Selgub, et tegemist polegi bambusega, vaid “õnnebambusega”, mis on hoopis üks teatud draakonipuu.

Õnnebambus… hmm… ja arvestades ajastust… päris kena talisman uue kodu jaoks. Üks potilill on ju “majaõnne”-nimeline, aga õnnebambus kõlab kah päris hästi

Eks näis, kas võtab vee sees eluvaimu sisse. Aga hirmus lugu, kui ta tõesti mühinal kasvama peaks hakkama – köögiaken on juba asustatud, fuksiapistikud ootavad niigi istutamist…
ja pealegi ma tahaksin veel aafrika kannikest ja kannatuslille ja stephanotist ja kaktust ja mingit tsitruselist ja ja ja… kindlasti veel midagi. Oi ei, äärmisel juhul oleks reaalne üks-kaks sellest nimekirjast, aga valida ei suuda.

Kiiks-kääks

Rojukene loopis mind teatepulgaga… Et siis enda kiiksudest tuleb kirjutada.

Eh… võtab kohe kukalt kratsima, aga vaatame, mis välja tuleb.

1) Kokkamises:
Kuna see on mu huvide pingereas kuskil tagumises otsas, siis mis olulisi kiikse seal ikka. Tuju peab olema, loomulikult – muidu läheb aga jälle turbonuudel (nojah, kui näiteks külalised on, siis ei saa alati tuju järgi).
Ah jah, lapsepõlves tegin ma ranget vahet soolasel ja magusal – suhkruga kaerahelbeputru ei söö ja kõik. Samas praegu võin ma isukalt banaani-kanahautist ja ananassiga pitsat näost sisse ajada.

Ja kohvi teen tibakese kardemoniga. Ükskord surasin samasugusest purgist piprasegu ka. Pärast alles vaatasin, et missassja see piprapurk siin
teeb, siia panin ma ju hommikul kardemoni.

Kodus mina laua taga ei söö ja kõik. Milleks end piinata, mh, ah? Pealegi hakkab ainult söömisega tegeledes tapvalt igav, seepärast käib söögi juurde raamat (vaene raamat! Tegelikult olen oma arust juba vilunud ja raamatuid täis ei läbusta) või arvuti (vaene klaver!) Niisiis käib söömine kas voodis/tugitoolis, raamat nina all, või siis arvutilaua taga, minu pärast kasvõi põrandal, aga igal juhul mitte köögilaua taga.

2) Majapidamises:
sama lugu – ei viitsi väga erilisi kiikse välja kujundada…
Koristada saan ainult üksi kodus olles (kriitikahirm?) ja kui näiteks naaber koridori koristamise ajal mööda kõnnib, siis võimaluse korral põgenen minema.
Koristamisehood lõpevad tavaliselt kohutava bardakiga, sest siis tahan ma ühe jutiga kõik läikima lüüa pluss kapid-sahtlid korda teha. Nälja ja kurnatuse saabumise ajaks vedelevad tavaliselt igal pool “sorteeritud” asjade hunnikud. Mille otsa ma siis pidevalt komistan. Ja ei mäleta, mis sorti mingi hunnik täpselt oli.

Lambikuppel ei tohi valgust “kinni pidada” (parem juba paljas pirn laes) ja päevakardin ei tohi vaadet ega valgust varjata (linnas ilma ei saa, aga olgu võimalikult õhuke ja mustrita).

Ja siis igasugused talupojakiiksud (geenid noh): sügiseti väljalööv korilaseinstinkt (näiteks õunamoosi keetmine – jeez, ma pole elu sees vabatahtlikult õunamoosi söönud) ja vastumeelsus asjade äraviskamise suhtes. Aga elu ilma käepärase maakohata ja väikse pinna peal ravib neid päris edukalt.

3) Muud:
Raamatuid loen mitut paralleelselt ja sedasi, et loen algusest u 10 lk korralikult, tüdinen ja lehitsen edasi umbes keskele, tüdinen jälle, vaatan lõpu ära ja siis jätkan keskelt vahelduva eduga lugedes ja edasi-tagasi lehitsedes. Niimoodi loomulikult mitu korda järjest
Aga kui uue raamatu kätte saan, siis pean ta samal päeval läbi lehitsema, sh ka lõpu ära lugema, muidu ei saa magama minna. Eks siis järgmistel päevadel loeb korraliku(ma)lt.

Oi, ja siis meeldib mulle kangesti õngitseda. Olgu öeldud, et ma tõesti ei oska seletada, kuidas mul ussist ega kalast piisavalt kahju pole – jälle maainimese geenid?

Tavaliselt väldin kasvõi hambad ristis inimestele pinda käimist ja enda nö nähtavaks tegemist, isegi kui see vajalik oleks, sest ma ei talu, et kellelgi minu suhtes “ütlemist saaks olla”. Ei, ma saan hästi läbi ka selliste inimestega, kelle jaoks “pidu on seal, kus on nemad”, aga ettevaatlikult distantsilt. Võivad kergesti üle sõita.
Ja üldse olen ma katastroofiliselt kehv kaotaja ja ei kannata õpetamist. Sinna nahka on läinud nt male ja kitarri õppimine pluss kindlasti hea hulk arvutialaseid oskusi. Kui kohe välja ei tule, siis ronin nurka, häbenen oma oskamatust ja turtsun. Väga nõrk, ma tean.

Ah, pikk jutt, s*tt jutt. Keda ikka huvitab. Mind huvitab hetkel hoopis see, keda küll järgmisena loopida? Ega’nd mul neid blogituttavaid hordide kaupa ka pole. Nohh… to be on the safe side, ehk viitsiks Trulla vana hea Delfi blogi päevilt mängu siitpoolt jätkata?