Jõle tegus päev.
Kell kaheksa äratus.
Kell üheksa saabub politsei.
Oleksin julmalt sisse maganud, kui üks naabritest poleks kell kaheksa hommikul ilmutust saanud. Noh, ma neis asjus nii võhik, ma arvasin, et sellisel puhul karjutakse “jeesus elab” või halleluuja või midagi sinnakanti, “sa oled joodik” oli aga päris uudne lähenemine.
Wake up and smell the coffee. Indiid.
Ilmutis kukkus seepeale mööblit loopima ja viidi lihtlabaselt minema.
Vot, see ongi see eestlaste pragmaatilisus ja ilmalikkus, mille üle vahel kurdetakse.
Oeh, nüüd on uni… mida endale lubada ei saa, sest tähtajad taovad jalaga. Õudne, alles oli nädalavahetus ja jälle hakkab nädal läbi saama. Saavutused… eh, vahetame teemat.
Isegi Supilinna päevadelt lasin jalga, nii kui külm hakkas. Nõrk. On küll häbi jah. Tiksusin Herr Kunstniku kirju seltskonnaga, vahtisin täikat, muud suurt midagi. Nummipood Primitiiv oli kah oma letiga seal ja mul oli vaja ainult väga natuke Herr Jalavarga käsa väänata, veenmaks teda, et ereroheliseks värvitud Alpid on selle kevade absoluutne must-have. Ihii. Ega tähelepanu pole kunagi liiga palju, nagu värske õnnelik omanik rahulolevalt möönis.
Sinna Primitiivi olen ma nüüd paar korda jõudnud nina sisse pista ja nummipood on ta igal juhul, sest noh, kuigi riiete ja raamatute osas võiks annetajatel natuke tervet kriitikameelt olla… ei suuda ma vastu panna poele, kus mind niimoodi tervitatakse nagu paar nädalat tagasi, nimelt kutsikaohtu sitikmusta krants-iluduse poolt, kes mu najale püsti hüppas ja truuisti silma sisse vahtis. Muidugi oskasin selle peale ainult totralt heldinud nägu teha.
Aga üldiselt tahaks praegu esmajoones energiat, mingil muul kujul kui kohvitremolo. Ja päike või mitte päike, aga hommikune triangel pani tujule ikka paraja põntsu, kuigi ma end nii hirmus empaatiliseks inimeseks ka ei pea.
Ja äkitselt tekkinud üleüldine rohelus on hirmutavalt habras ja samas jultunud.
April is the cruellest month, breeding
Lilacs out of the dead land, mixing
Memory and desire, stirring
Dull roots with spring rain.
(T. S. Eliot, The Waste Land)
Kohe läbi ka õnneks.
Herr Kunstnik ja Herr Jalavaras…. nii nunnud pseudonüümid
:D:D
Sinu sissekanded muutuvad aina krüptilisemaks. Või olen mina ajast maas, ei tea.
Palun seleta mulle lahti, mis imeasjad on “ereroheliseks värvitud Alpid”, mis I… vabandust, Herr Jalavargale soovitud tähelepanu tõotavad tuua?
Need on vist mingid paganama saapad… või?
Herr Jalavargale kindlasti sobivad
Aki: heh-heh, segan vett jah – pole mulle vaja, et keegi mu arvuti minema tassiks ja pesusahtlis soriks
Don J: Alpi saapad on tanksaapad, täpsemalt need, mida üks Talna firma teeb. No ja keegi oli need (alpi 1-d vist) elegantse lohakusega säravroheliseks pintseldanud (aga siis ilmselt otsustas, et punk ikka nii lahe ei ole, ja tahtis neist lahti saada)
Nonäedsa, olengi jälle targem.