paar jutujätku

Ausõna, ma kohe lõpetan ära selle mõttetu ingumise poliitika ja valimiste kallal – esiteks ei viitsi ma niikuinii mingit teemat korralikult ette võtta ja teiseks puuduvad nii taustateadmised kui ka tõsine motivatsioon nende hankimiseks. Aga sellega seoses hakkas lambist kummitama mingi värsijupp.

Lieber Herrgott, mach mich blind,
dass ich alles herrlich find’
*

Müstika, misjaoks ja kustkohast mul saksakeelsed värsid peas vedelevad, ma ütlen, mälu nagu prügikast, noh.

(aga üldiselt on tuvastatav, mis ajastust see laul või vemmalvärss võimisiganes pärit on, sest edasi läheb see nii:
Lieber Herrgott, mach mich stumm,
dass ich nicht nach Dachau kumm’
**)

***

Ja kui juba saksa värkidele jutt läks, peab möönma, et kui Rammsteini kiisulugu on imho (temaatiliselt iseloomustades) tuim nühkimine, mis ei pane isegi lae värvimise üle mõtisklema, vaid sellist sorti, kus üldse poole peal magama jäädakse…

siis haikalalooga rehabiliteeris punt end minu silmis jälle kenasti ära. Mis teha, sõnamängud on lahedad (ee… mis siis, et ma esimese raksuga kõigest aru ei saa, küll jõuab tekstis näpuga järge ajada) ja refrään on kuidagi eriliselt nunnu segu loodusfilosoofiast (irw) ja millestki lastelaulu meenutavast.

Und der Haifisch der hat Tränen
und die laufen vom Gesicht
doch der Haifisch lebt im Wasser
so die Tränen sieht man nicht.

In der Tiefe ist es einsam
und so manche Zähre fliesst
und so kommt es dass das Wasser
in den Meeren salzig ist.
***

Ah, muidugi, see meenutab ju natuke heeringalaulu.

* igaks juhuks:
armas jumal, tee mind pimedaks, et ma saaksin kõike ilusaks/meeldivaks pidada
** armas jumal, tee mind tummaks, et ma Dachausse ei satuks
(ja juhul kui ma nüüd puusse panin, siis Aki või keegi ehk tõstab kisa :) )

*** Seepeale Neptun vihastas ja ütles: kuule, heeringas, sa oled ikka hea Till küll. Heeringas kukkus pisaraid valama ja vandus, et ta enam soola ei puutu, vahetab nime haikalaks ning piirdub sestpeale viineri ja hapukapsaga. Aga jälle jama, viiner on ikka kas liiga suur või liiga väike ja hapukapsast pole Saksamaal üldse saada, masu aeg noh. Heeringas läks mulksti meresügavikku üksinda nutma ja emotsema ja sellest ajast, tõsi see, on merevesi soolane.

0 Vastust to “paar jutujätku”



  1. No Comments Yet

Leave a Reply