detsembrivalgus

Kusagil olla räme lumetorm, meil siin Tartus on seni päris vaikne ja läbipaistvalt õhuke lörtsikiht lesib vaguralt maas. Nojah, küllap on kõigil lume järele õhkajatel lõpuks hea meel. Kes viimasena naerab ja needsinatsed teised sõnad, mina sain sel sügisel isegi pikalt naerda. Sest ausalt öelda ei viitsiks kurta mustade jõulude ega igavese pimeduse üle, kui ainult sooja ilma antaks. Mis siis, et see pimedus on mu päevarežiimi täiesti metsa keeranud; vähemalt on (oli?) õhk pehmelt niiske ja soe valusa pakase asemel.

Ja vahepealne päike andis lausa siukse laksu, et olin võimeline neljatunnise une pealt (ma ütlen, magamine käib jupiti ja imelikel aegadel) rõõmsasti linna peale keksima minema, lühike seelik seljas, et “uutele” kirjudele retuusidele päikest näidata. Ei ole päris normaalne detsembrikuise Libaroti kohta. Selle käigus leidsin kaltsukast aga veel friigi rippuvate “sabadega” punase hipimütsi, mis on praeguse ilmaga selgelt liiga soe (jälle häda). Ja punase lilletikandiga musta villase seeliku (mis on kirjade järgi 12-13-aastasele lapsukesele mõeldud, aga miskipärast läheb mulle selga!? oo-kei :D ). Nii et kui nüüd külmemaks läheb, ongi põhjust sinna juurde must-punane hipimantel ja punased kindad välja otsida. Motivatsiooni pole kunagi liiast, eksole.

Aga tõenäolisemalt kerin end ikkagi kodus kerra ja jään talveunelusse, teekruus käe külge kleebitud. Ja kuulan pimedasse aega sobivat tujutõstvat muusikat (mhmh, Theodor Bastard ja Death in Vegas on äärmiselt lõbusad tegelased). Päikest niikuinii iga päev ei anta, tuleb lampidega läbi ajada.

Millega meenub, et ma’i saa kuidagi aru sellest hüsteerilisest kiunust säästulampide ümber. Olen Keskpäevatunni (või Olukorrast riigis, või pigem mõlemad) julmalt kinni keeranud, sest saatejuhi kaeblik hääl omandas sama tooni nagu mu naabrinaistel, kui naabrimehed purjus peaga koridoris ringi kakerdavad; hakka või kartma, et tüüp saab otse-eetris rabanduse või midagi. Netikommentaatorid on kõik suured energeetikud ning looduse- ja tervisesõbrad, kel eluaja varu hõõglampe kodus sahtlis. Postkasti potsatanud Handymanni reklaam valab veelgi õli tulle: “EHTNE HÕÕGLAMP – VIIMANE VÕIMALUS OSTA!!!”. Ajee.

No ma ei tea, kust need Keskpäevatunni prominendid oma kalleid ja üürikesi säästupirne ostavad, mul pole kaheksa aasta jooksul õnnestunud hankida ühtki, mis alla kolme aasta vastu peaks, sooduka ajal üle 40 krooni maksaks (sh “vanasti”, kui valikut vähem oli) ja kole sinine oleks.

Ilmselt olen lihtsalt sobiv tarbija, sest mulle meeldib valge valgus kusetumekollase asemel, vihkan valgust kinni pidavaid kinnisi lambikupleid ja pole iial pähegi tulnud, et tuppa sisenedes peaks kohe esimese minuti jooksul niiti nõela taha ajama tormama vms. Nii viie-kuue aasta sees korra jäätmejaamast läbi põikamine kah just ei tapa, selle aja peale tekib vast mõni surnd kodumasin ja muud sodi ka juurde. Selge on, et nt kempsu säästukas ei sobi, aga pole ka vaja igale poole toppida, kui klassikuid tsiteerida.

Jep, elavhõbe on kahtlane teema, aga vt ülalt jäätmejaama kohta; tegelikult olen isegi oma esimese säästupirni või paar prügikasti visanud, sest krt, ma pole füüsik, vaid pigem lüürik, ja ei teadnud pirni sisust suurt halligi. Järelikult oli viga tollases infolevikus. Ja mis ma nüüd tagantjärele tegema pean, tuhka elavhõbedat pähe raputama või. Näsin parem karbikese maitsvat tuunikala sisse, sobib?

Ei ole siin ilmas midagi ideaalset, aga see kiljuv hüsteeria, nomaivõi, relax. Ei kasva meil kellelgi sinililled autosummutist välja ja oravad ei tee prügikastidesse pesi.

Samast rubriigist:
kunagi lugesin mingit kommentaari vms, ei mäleta, kust või mis teemaga seoses, stiilis “issand, mina küll enam fliisi selga ei pane, lugesin, et see on ümbertöödeldud plastpudelitest tehtud”. Ee… mis ümbertöödeldud plastpudelites paha on? ;)

Ja veel, täna Maxima kassasabas räägib üks onkel teisele:
“Kus see masu siin on, vaata, kuidas inimesed jooki ostavad. Ja sööki. Aga mis sööki? Rämps, puhta rämps! Need sidrunid, banaanid ja sinised Poola kartulid, puha ärra mürrgitatud! Kemikaalid! Sööd ära, kohe oled kärnas!”
…no mul hakkas kahju kohe, et ilmsüüta inimene nii valesse kohta sattus. Piilusin siis diskreetselt kassalinti: kaheliitrised õllepunsud, rumm ja kokaakola. Ei, vist oli ikka seekord õiges kohas. :D

jep, ma olen ökoteemades nii tumba, so shoot me. aga no on naljakas vahel.

16 kommentaari (+add yours?)

  1. Don John
    dets 10, 2011 @ 12:17:45

    “Selge on, et nt kempsu säästukas ei sobi”

    Miks küll? Kas selle loogikaga, et ühiskasutusega peldikusse ei raatsi (suhteliselt) kallist asja üles panna? Aita mind.

    Vasta

  2. aki
    dets 10, 2011 @ 13:20:24

    Ma arvan, et Libarott m6tles seda, et need uue aja elektripirnid lähevad nö aeglaselt p6lema ja et need on ebapraktilised kempsus… aga mine sa tea, äkki t6esti v6ivad naabrinaised-mehed selle kalli pirni ka lihtsalt tuuri panna…

    Vasta

  3. libarott
    dets 10, 2011 @ 16:35:38

    Räägitakse-kirjutatakse üpris üksmeelselt, et sisse-välja klõpsimine (alla 5 minuti põlemist) lühendab säästupirni eluiga tunduvalt; pealegi võtab see vahetult pärast sisse lülitamist “käima minemiseks” rohkem voolu kui hiljem, nii et pole mõtet panna kohta, kus reeglina alla 15 minuti viibitakse.

    Vt näiteks seda lakoonilist artiklit plussidest ja miinustest.

    Ah jaa, ja külma kohta säästupirn kah ei sobi, külmas läheb ta veel aeglasemalt käima; seda nägin eelmisel talvel isegi oma õhukeste seintega ja kiiresti jahtuvas köögis, kui kütmata koju saabusin. Aga tol hetkel oli sealne säästupirn juba viimase vindi peal ka – kui lõpuks ära vahetasin, polnud uuega seda probleemi.

    Vasta

  4. Don John
    dets 11, 2011 @ 09:35:46

    No näed siis, jälle sain targemaks. Seni kujutasin ette, et säästupirn on parim leidus pärast viilutatud saia. Enda kogemused säästupirnidega on kaunis vähesed – mul majapidamises ainult laualamp töötab sellega, aga seda laitmatult ja juba aastaid. Kõik teised on halogeenid, aga see on teema omaette.

    Vasta

  5. notsu
    dets 11, 2011 @ 20:35:37

    Ma arvan, et suur osa säästupirnihalast tuleb suhtumisest, et “jälle mingi eurovärk, nää, tulevad meile ütlema, kuidas on õigem, varsti keelavad piparmündi ka ära”. On ka asjalikke argumente, aga põhihala ei tule nendest.

    Vasta

    • libarott
      dets 11, 2011 @ 23:59:09

      Absoluutselt, seda niikuinii. Eurovärk ja kuda nüüd äkki ei kõlba, kui eluaeg on kõlvanud. Mu allergia säärase hala vastu tulebki vist sellest, et mu oma isa on sedasorti konservatiiv (“Ma vihkan kogu seda tänapäeva tehnikat!” on kusjuures sõnasõnaline tsitaat) ja kuulen seda elavas esituses piisavalt.

      Mobla kasutamise õpetamine pani mind enam-vähem peaga lauda taguma; üleminek digiboksile möödus õnneks suurema kisata, sest ostsin selle ise ära, ühendasin taha ja õpetasin kasutamise kõigepealt emale selgeks – isa ajas samal ajal nina püsti ja tegi nägu, et nii labast meelelahutust nagu telekas pole tema jaoks lihtsalt olemas :D

      Vasta

      • Don John
        dets 12, 2011 @ 15:27:18

        No siin seletub ka minu võhiklikkus säästulampe puudutavates küsimustes. Kuna paigutasin hirmujutud säästupirnide ebaefektiivsuse kohta rubriiki “saaks aga vinguda”, tekkiski ülalmainitud paralleel viilutatud saiaga.

  6. k
    dets 12, 2011 @ 19:02:33

    Säästupirn on minevik. Praegu on LED tegija :D

    Vasta

  7. notsu
    dets 13, 2011 @ 04:54:38

    pmst on ka LED säästupirn. “Säästmise” tähendus ei ole küll kuskilt elavhõbedaga seotud.

    Vasta

  8. k
    dets 13, 2011 @ 16:23:01

    Huvitav kust üldse on tulnud sõna säästupirn? Õige nimetus on kompaktpirn.
    LED võtab poole vähem voolu kui kompaktpirn ja ei pea ootama, et millal võib tule kustutama :P
    Rohelisest mõtlemisest on asi kaugel. Üks saastamise viis vahetatakse teise vastu.
    CO2 asemel saastatakse elavhõbeda ja muude jubedate ainetega keskkonda. Nokk kinni, saba lahti…
    Eluiga kipub neil lubatust kõvasti lühem olema. Ja see vähendab kõvasti rahalist võitu. Eriti nigelaks on läinud tavalised hõõglambid. Tarbimisühiskond on tüütu – muudkui mine poodi ja too uus :(
    Kena tabel võrdlemiseks: http://www.designrecycleinc.com/led%20comp%20chart.html

    Vasta

  9. libarott
    dets 13, 2011 @ 23:13:07

    Jah, tunnistan, et nimetan kompaktluminofoorlampi rahvapäraselt säästupirniks puhtast laiskusest ja lohakusest. Mea culpa. LED-lampide kohta ei hakanud sõna võtma, sest endal seni kogemused puuduvad (oh õudust, teeb see mind nüüd konservatiiviks?), hetkel nõuaks nende kasutusele võtmine roppu investeeringut ja mahukat kodutööd valgustemperatuuride ja -tugevuste teemal. Kuid tulevikumuusika on see kindlasti.

    …aga seda peab küll ütlema, et tänapäevaste LED-taskulampide üle on kole hea meel… jeerum, millised seasilmad need vanaaegsed taskulambid olid ja kuidas patareisid neelasid.

    Vasta

  10. k
    dets 14, 2011 @ 06:56:56

    Loomulikult on praegu vara LED-lampe osta. Las asi areneb-paraneb.
    Küll see hind ka taspisi langeb ja valguse kvaliteet paraneb.
    Ma ühe uudishimust hankisin, ülejäänud on halogeenid.

    Vasta

  11. Don John
    dets 16, 2011 @ 12:09:29

    Mida oligi tarvis tõestada – majapidamises on optimaalne omada ühte säästulampi, ülejäänud olgu halogeenid :)

    Vasta

  12. notsu
    dets 16, 2011 @ 13:17:39

    terminoloogiline huvi: kas ma olen ainuke, kes kutsub säästulambiks ükskõik mida, mis tavalisest hõõglambist sama valgustugevuse juures vähem energiat võtab (st säästab), mitte ainult kompaktluminofoori?

    Vasta

    • libarott
      dets 16, 2011 @ 14:02:19

      ma ei tea, minu jaoks isiklikult on säästupirn jah kompaktluminofoor, halogeen on halogeen ja LED LED…

      Oh, ja siis on veel halogeenhõõgpirnid, mis näevad välja nagu “tavalised”, aga mingi klaasjubin on sees… ei tea, kas neid hakatakse varsti “tavapirnideks” nimetama, kui praegused “tavalised” ära kaovad? Nende voolutarve on vist madalam, aga üsna vähe.

      Muide, halogeenisõbrad, kas halogeeni saab säästupirniks… okei, säästlikuks pirniks nimetada? Ma olen siin puhtalt kahtlaselt nõukaaegse väljanägemisega E27-pesade peal ja pole osanud uuridagi, kui tõhusad need ee… pulkadega? tihvtidega? halogeenlambid on. Meeldivalt valge tooniga valguse annavad küll.

      Vasta

  13. notsu
    dets 16, 2011 @ 23:06:20

    Ma olen aru saanud, et “säästlikum” on just nimelt see, kui sama valgustugevus saadakse vähema energiaga. Eks sa katsu hõõglampidega nii valgeks saada, kui selle halogeeniga.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.