19.12.2011
19 dets 2011 Lisa kommentaar
Šokolaadikook – check. Mugin siin Pealinna kooki ja rüüpan kakaod piparmünditinktuuriga (ikkagi alko, eks). Pärast väsitavat jõululaadatuuri kulub kosutus ära.
Hea küsimus, miks üldse jõululaadale ronida. Vanadele on kingid enam-vähem olemas, traditsioonilise tervisliku meesegu saaks neile ka turult, Sõbrantsid ega muud sugulased pole erilised “käsitöö käsitöö pärast”-kraami fännid ja tagatipuks valis ilmataat lörtsisajuks just Raekoja platsi laada päeva. Prrh! Kel müügitelki ega kilet polnud, sel ei paistnud kinnaste mustridki lörtsikihi alt hästi välja. Vaesekesed.
Aga pole parata, ikka tuleb laatadele viis tiiru peale teha, muid poode pidi jõlkuda ja jalgu järele vedades koju jõudnuna imestada, mis krdi pärast kott nii raske on. Ja OMG, mis segadik sealt kotist siis välja tuleb. Meepurke, meevahast küünlaid, vutimune, helmeid, helmestest kuuseehteid, mänguasju, sokke, säraküünlaid, teeküünlaid, hooaja maitseaineid ja aroomiõli (selle aasta jõululõhnaks on sidrunhein), šokolaadikomm koduta loomadelt, seep hulkuvatelt kassidelt, helkur kirjaga “Ma armastan loomi” 
…
Ja lisaks vaevab ilge peavalu, sest lörtsiga sai võideldud hõõgveini abil (tean küll, et hõõgvein tekitab mul kogusest olenemata momentaanse pohmelli, s.t enne vinti jääda ei jõuagi). Aga ka see toimus igati õilsal eesmärgil, nimelt pimedate heaks. Meenub üks Gori karikatuur uhkest prouast heategevuslõunal: “Rõõmustage, mu vaesed, täna seedin ma teile!”
Jõuluhullus indiid. Isegi verivorsti-isu pole sel hooajal veel tekkinud, see-eest jõudsin endalegi ootamatult päris ehtsa jõulukaunistuse valmis nikerdada. Mis toimub.
(lahtiütlus: tähendab, tähtaniisipärga ma küll ise ei teinud, see on juba vana ja tolmune ja ei lõhna kah enam sugugi.)
Värsked kommentaarid