käi jala

15 jaan 2012 22 kommentaari

by libarott in Pffff!, valimatud kaebused

(soovilugu ehk kaubandusülevaade)

Käisin nädalavahetusel šoppamas. Ja see oli täpselt nii õudne kui kõlab. Suures meeleheites jõudsin koguni Lõunakeskusse välja (kuigi seal pole vist kingapoode, mida kesklinnas poleks) ja pidin lumesajus jäätist nosides tiiru ümber maja tammuma, et oma suitsevaid närve jahutada. Ääh… Natuke vist aitas, eluvaim jäi sisse.

Ei mingit uudist, olen juba aastaid jalatsimoe teemal ropendanud ja ähvardanud Alpisid tellima minna, aga seekord tahtsin lihtsalt midagi suht suvalist, madalat ja kerget, mida praegustes ekstreemsusetutes ilmaoludes jala otsa pista. Sest kui lõputu november otsa sai ja libeda tallaga saapad tuli nurka visata, avastasin, et polegi õieti midagi jalga panna. Raudninadega Caterpillarid (jep, ma tean, et need on tegelt “meeste töösaapad”) on nagu kaks minitanki, aga kuramuse rasked ikka ja pealegi hakkavad need a) välja nägema, nagu oleks nendega aastaid ja aastaid käidud (mis on paraku tõsi); b) ninadest vett sisse laskma (raisk). Kõrged lukuga saapad jällegi igade pükstega ei lähe. Hmh.

Niisiis, midagi madalat, musta, nahast, paarisentimeetrise laia kontsa ja korraliku tallamustriga. Piisavalt neutraalsed nii jope kui ka mantli juurde. Ilma pannalde ja kunstkarvast tuustideta. Jõle palju tahetud, eksole. Mul on tõsiselt hea meel, et mõne sõbrantsiga koos poeretkele ei läinud, sest olnuks mul kellegagi kuuldavalt muljeid vahetada, oleks mind vist poest välja visatud. Kujutage ette, et keegi oigab hauataguse häälega üle poe: “Issand jumal, kas sina ka näed seda? Mis asi see on?”

“See” võib olla näiteks juhtum, kus Timberland ja tibisaabas on viksid ühte kappi pannud ja õudse kimääriga maha saanud. Või siis mis tahes UGGi tuletis. Või sakilised ja kortsutatud vakstutükid, mille pime mäger on kokku õmmelnud, pandlaid ja karvaribasid külge torganud ja paberõhukese triikraudsileda talla alla liiminud.

Langesin oma jahmatuses nii madalale (s.t langetasin pilgu madalale), et hakkasin vaatama, mis muul metsal siis jalas on: a) tossu moodi matkasaapad (mkmm, vt eestpoolt mantli kriteeriumi); b) pruunid Timberlandi-laadsed (mkmm); c) UGGi-laadsed (you gotta be kidding me?); d) õhukesest seemisnahast karvase äärega pussakad (nä-ge-mist); e) kõrgekontsalised tibisaapad (jaa, kindlasti). Saapa moodi saapaid võib näha vanemate prouade jalas (ja need on kah täistallaga).

Jõudsin siis ringiga kesklinna tagasi, väsinud, jalad tulitamas ja tige kui herilane, ja ostsin Taskust sellised kotad, ajades oma eelarve* pauguga lõhki (tere allahindluste hooaega; noh, hea, et neil 15 prossagi alet oli). Ma olen sellist “ilupaelte” ja küljelukuga dizaini alati piinlikult võltsiks pidanud, aga desperate times ja needsinatsed teised sõnad. Enam-vähem ainsad, mida proovidagi tasus. Need on vähemalt nahast, villavoodri, klassikalise roomiktalla ja läbiõmmeldud tallaservaga.

Aaaga igatahes on mul praegu peavalu ja konkreetne pohmakatunne selle närvide mängu peale.

Ja teema ei jäta “päeva laulu” osas eriti valikut, mh-mh-mh-pup-pup-pup.

_______
* mis oli tegelikult mõeldud pudsunudsijale, nagu meil siin Lõuna-Eestis öeldakse, aga mul isiklikult on väsind ja märgade jalgadega sitem olla kui tolmurullide keskel, nii et jumal temaga.